Puhkus on lubatud, allaandmine mitte.

Mu elu on viimasel ajal võtnud täistuurid, mistõttu see kõik kool, töö ja muu elu võtab oma aja. Hea kui üldse trenni olen jõudnud. Tegelikult umbes nädal polegi jõudnud ja ei põe ka üldse. Tean, et ka sellised perioodid elus on vajalikud, kui matad end kõige koorma alla, et siis lõpuks nagu fööniks tuhast tõusta. Ma tean, et kuigi see on raske, siis kunagi säran ka mina nagu teemat. Praegu selgus ka, et mul on rauapuudus ja niigi on pime aeg ehk ma loodan, et see rauavaegus ongi peamine põhjus, miks ma ka pärast 10-tunnist und tunnen nagu poleks rohkem kui 3-4 tundi maganud ja hea meelega ainult lamaks. Loodetavasti see muutub.

Võitlen enda sees oleva segadusega ja sellega, et energiat nagu ei jätkuks kõigeks. Ma ei tea siiani veel, kes ma olen ja mis minust saab. See on ühelt poolt põnev ja teisalt hirmutav. Samas ma tunnen mingit haiglast motivatsiooni need kõik raskused enda teel ületada ja ma tean, et kõik läheb lõpuks ikka nii nagu minema peab, lihtsalt ma pean roppu moodi vaeva nägema. Ei, siinkohal ei taha ma, et keegi mind haletsema hakkaks, vaid lihtsalt näidata, et jah ma olen ka lõigest inimene.

Kõik see väsimus on põhjustanud selle, et lisaks trennidesse mitte jõudmisele, pole ma vahepeal ka just väga normaalselt toitunud. Tunnistan siinkohal ausalt, et vahepeal sai väga palju rämpsu söödud. Jah, ma arvan, et vahepeal midagi head lubada, kui seda teekonda vaid enda jaoks läbid, on igati okei, et pea selge hoida, aga no see hakkas juba liiale minema.
Olen muidugi vähemalt korra juba rääkinud, et hakkan tervislikumaks jne, aga siiani pole seda veel suutnud. Ilmselt on selles süüdi mu enda aastatagune kiirustamine kaalulangusega, kus ühest äärmusest teise kõikusin ja siiani üritan trasakaalu leida ja samas kardan samasse musta auku lennata. Kuid tuletan endale meelde, et tasa ja targu, sest ainutl siis on tulemused püsivad.

Nüüd üritan edaspidi ka enda edusammudest, muredest ja rõõmudest siia rohkem kirja panna, et endalgi oleks pilt selgem ja teil mõnusam mu tegemistest lugeda. Järgmise korrani! :)